yaghanid
Arktiliste rahvaste adapteerumine kliimaga on toimunud tänu nende oskustele ja võimalustele valmistada sooja ja kuiva hoidvaid riideid. Käesolev peatükk kirjeldab kontrastina arktilisele rõivastusele Lõuna-Ameerikas asuvat rahvast, kes on leidnud hoopis teistsugused võimalused karmi kliimaga kohanemiseks.
Yaghani (kutsutakse ka Yagán, Yámana, Yamana või Tequenica) rahvas on tänaseks väljasurnud rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika piirkonnas, mis ulatus Tulemaa saarest kuni Horni neemeni. Lõuna-Ameerika lõunapoolses tipus elanud yaghanid olid väga hästi adapteerunud karmi subantarktilise kliimaga. Esimesed eurooplased, kes Yaghani rahvaga kokku puutusid, avastasid hämmastusega, et hoolimata karmist kliimast ei kandnud nad riideid. Nad määrisid end sooja hoidmiseks kokku kala või hülge rasvaga. Vahel kandsid nad ka hülgenahast keepe ja jalanõusid. Lisaks süütasid yaghanid väikesed lõkked, mis neile sooja andsid.
Yaghani (kutsutakse ka Yagán, Yámana, Yamana või Tequenica) rahvas on tänaseks väljasurnud rahvas, kes elas Lõuna-Ameerika piirkonnas, mis ulatus Tulemaa saarest kuni Horni neemeni. Lõuna-Ameerika lõunapoolses tipus elanud yaghanid olid väga hästi adapteerunud karmi subantarktilise kliimaga. Esimesed eurooplased, kes Yaghani rahvaga kokku puutusid, avastasid hämmastusega, et hoolimata karmist kliimast ei kandnud nad riideid. Nad määrisid end sooja hoidmiseks kokku kala või hülge rasvaga. Vahel kandsid nad ka hülgenahast keepe ja jalanõusid. Lisaks süütasid yaghanid väikesed lõkked, mis neile sooja andsid.
Eurooplastest misjonärid, kelle jaoks yaghanite alastiolek oli ebamoraalne, hakkasid nende seas juurutama riiete kandmist. Yaghanite suremus tõusis eurooplastega kohtumise järel katastroofiliselt, kuna nad puutusid kokku võõraste haiguste ja viirustega, mis lõpuks tervele rahvale saatuslikuks sai. Arvatakse, et riiete kandmine oli üks põhjuseid, miks haigused yaghanitele kergesti külge hakkasid – selles niiskes ja vihmases piirkonnas oli väga raske riideid kuivana hoida, mistõttu yaghanid kaotasid riiete all kiiresti kehasoojuse. Kala- ja hülgerasv oli olnud veekindel ja hoidnud neid külmetamise eest.
Kaitsena külma eest toimisid ka yaghanite kehamaalingud. Nad maalisid oma nahale valge, punase ja musta värviga erinevaid mustreid ja kujundeid. Yaghaneid uurinud antropoloogid on arvamusel, et punast värvi kasutati rahu märgina ja valge värv tähendas konflikti. Must värv võeti kasutusele surma ja leina ajal. Kehamaalinguid kasutati ka erinevate rituaalide puhul.
Allpoololev filmilõik annab ülevaate yaghani rahva kultuurist ja nende avastamisest eurooplaste poolt.
Kaitsena külma eest toimisid ka yaghanite kehamaalingud. Nad maalisid oma nahale valge, punase ja musta värviga erinevaid mustreid ja kujundeid. Yaghaneid uurinud antropoloogid on arvamusel, et punast värvi kasutati rahu märgina ja valge värv tähendas konflikti. Must värv võeti kasutusele surma ja leina ajal. Kehamaalinguid kasutati ka erinevate rituaalide puhul.
Allpoololev filmilõik annab ülevaate yaghani rahva kultuurist ja nende avastamisest eurooplaste poolt.