inuitid
Inuitid on grupp kultuuriliselt sarnaseid põlisrahvaid, kes elavad Põhja-Kanadas, Alaskal, Gröönimaal ja Siberis. Inuite kutsuti ka eskimodeks, kuid tänapäevane ametlik nimetus on siiski inuit, mis tähendab inimesi (ainsuses „inuk“ – „inimene“).
Inuitid arvatakse olevat viimased pärismaalased, kes saabusid Põhja-Ameerikasse. Kuna lõunas oli maa asustatud teiste indiaanlaste poolt, jäid inuitid pidama Arktikasse, kuhu ei olnud ühelgi teisel kogukonnal õnnestunud ekstreemse kliima tõttu pidama jääda. Inuitide võime selliste oludega kohaneda on erakordne. Põhiline roll selles piirkonnas hakkama saamisel on inuitide riietusel.
Kuigi inuitide asualad laiuvad Arktikas 6000 km ulatuses, on nende traditsiooniline riietus väga sarnane, kuigi erinevates regioonides on kasutusel mõnevõrra erinevad mustrid ja tehnikad. Inuitide rõivaste peamine materjal on olnud põhjapõdra- ja hülgenahk, mis pakub efektiivset kaitset karmi arktilise kliima vastu. Põhjapõdra nahk on selles kliimas parim, kuna sellel kasvavad karvad kaks korda tihedamalt kui näiteks hülgenahal, olles seejuures siiski suhteliselt kergekaaluline ja õhku läbilaskev.
Põhjapõdra nahkade ja muude osadega käiakse ümber väga ökonoomselt, võttes kasutusele pea kõik looma osad. Põhjapõdraliha moodustab inuitide toidulauas peamise osa, nahka kasutatakse eluaseme ja riiete valmistamiseks, tekkideks; hambaid, luid ja konte tööriistadeks, mänguasjadeks, amulettideks ning looma ülejäänud osadest valmistatakse näiteks kaunistusi, samuti mänguasju ja muid esemeid. Hülge ja morsa soolestikku kasutati vihmamantlite tegemiseks. Traditsiooniliselt valmistati õmblemiseks niiti loomakõõlustest ja nõelu loomaluudest.
Traditsiooniline inuiti rõivastus nii meestel kui naistel koosneb veekindlatest saabastest, pükstest ja parkast (talvine kapuutsiga kasukas arktilises kliimas). Naistel on laste kandmiseks kasukad (amauti), mille suured kapuutsid toimivad omamoodi kukruna. Meeste kasukatel on õlaosa suurem, et hõlbustada jahilkäiku.
Kõige külmemal ajal kantakse rõivaid tavaliselt mitmekihiliselt. Põhjapõdranahast alumisel rõival jääb karvaosa sissepoole ja pealmisel rõival väljapoole. Kapuuts ääristatakse võimalusel hundi- või ahminahast karvaga. Need karvad on siledama tekstuuriga ning võimaldavad seetõttu kergemini lund ja jääd maha raputada. Samuti aitab see sulgeda avaused näo ja kapuutsi vahel.
Inuitid arvatakse olevat viimased pärismaalased, kes saabusid Põhja-Ameerikasse. Kuna lõunas oli maa asustatud teiste indiaanlaste poolt, jäid inuitid pidama Arktikasse, kuhu ei olnud ühelgi teisel kogukonnal õnnestunud ekstreemse kliima tõttu pidama jääda. Inuitide võime selliste oludega kohaneda on erakordne. Põhiline roll selles piirkonnas hakkama saamisel on inuitide riietusel.
Kuigi inuitide asualad laiuvad Arktikas 6000 km ulatuses, on nende traditsiooniline riietus väga sarnane, kuigi erinevates regioonides on kasutusel mõnevõrra erinevad mustrid ja tehnikad. Inuitide rõivaste peamine materjal on olnud põhjapõdra- ja hülgenahk, mis pakub efektiivset kaitset karmi arktilise kliima vastu. Põhjapõdra nahk on selles kliimas parim, kuna sellel kasvavad karvad kaks korda tihedamalt kui näiteks hülgenahal, olles seejuures siiski suhteliselt kergekaaluline ja õhku läbilaskev.
Põhjapõdra nahkade ja muude osadega käiakse ümber väga ökonoomselt, võttes kasutusele pea kõik looma osad. Põhjapõdraliha moodustab inuitide toidulauas peamise osa, nahka kasutatakse eluaseme ja riiete valmistamiseks, tekkideks; hambaid, luid ja konte tööriistadeks, mänguasjadeks, amulettideks ning looma ülejäänud osadest valmistatakse näiteks kaunistusi, samuti mänguasju ja muid esemeid. Hülge ja morsa soolestikku kasutati vihmamantlite tegemiseks. Traditsiooniliselt valmistati õmblemiseks niiti loomakõõlustest ja nõelu loomaluudest.
Traditsiooniline inuiti rõivastus nii meestel kui naistel koosneb veekindlatest saabastest, pükstest ja parkast (talvine kapuutsiga kasukas arktilises kliimas). Naistel on laste kandmiseks kasukad (amauti), mille suured kapuutsid toimivad omamoodi kukruna. Meeste kasukatel on õlaosa suurem, et hõlbustada jahilkäiku.
Kõige külmemal ajal kantakse rõivaid tavaliselt mitmekihiliselt. Põhjapõdranahast alumisel rõival jääb karvaosa sissepoole ja pealmisel rõival väljapoole. Kapuuts ääristatakse võimalusel hundi- või ahminahast karvaga. Need karvad on siledama tekstuuriga ning võimaldavad seetõttu kergemini lund ja jääd maha raputada. Samuti aitab see sulgeda avaused näo ja kapuutsi vahel.
Inuitid kannavad käpikuid, mis on tehtud põhjapõdra- või hülgenahast. Vajadusel kantakse mitut paari korraga. Samuti kantakse äärmise külma puhul kuni nelja paari jalanõusid. Üldiselt kantakse kolme jalavarju – sukad, hülgenahast jalanõud ja põhjapõdranahast karvased saapad.
Inuitid on rõivaste tegemiseks kasutanud ka teiste loomade nahku, näiteks juba eelnevalt mainitud hülge, samuti koera, orava, rebase, hundi, jääkaru, lindude ja teiste arktilises kliimas elavate loomade nahku. Veekindlate riiete tegemisel on kasutatud mereimetajate soolestikku kui kõige efektiivsemat veekindlat materjali.
Rõivad valmistatakse igale inimesele tema mõõtude järgi, et külm õhk ei pääseks kehale väikeste avauste kaudu ligi. Põhjapõdranahast rõivad kuluvad tavaliselt kiiresti, samuti teeb neile liiga niiskus. Riietus tuleb tavaliselt välja vahetada iga aasta tagant. Kuna riiete hooldus ja valmistamine on äärmiselt aeganõudev töö, peavad naised sellega pidevalt tegelema.
Naiste parka ehk amauti on unikaalne rõivaese, mis on inuitide seas laialt levinud. Selle tagumine osa, mis sarnaneb kapuutsile, on piisavalt suur, et emad saaksid seal kanda oma väikeseid lapsi. Kapuutsi sisse on tehtud spetsiaalne kukkur, mis teeb lapsel seal olemise lihtsaks ja mugavaks. Laps on seal külma eest kaitstud ning side emaga on tihe ja turvaline.
Lasteriided tehakse enamasti nooremate loomade nahkadest, kuna need on pehmemad. 2-3 aasta vanuselt, mil neid enam ema kapuutsi ei panda, hakkavad nad kandma ühes tükis rõivast, mis koosneb pükstest, jakist, käpikutest, kapuutsist ja saabastest. See funktsionaalne riideese hoiab lapse hästi soojas, kuna jakiosa ei saa tegemiste käigus ülespoole kerkida ja lapse nahka külmas paljastada.
Inuitid kasutavad kuivatatud rohtu ja sammalt niiskuse imamiseks, pannes seda suka sisse. Samuti kasutatakse seda laste mähkmena ema suure kapuutsi sees.
Lasteriided tehakse enamasti nooremate loomade nahkadest, kuna need on pehmemad. 2-3 aasta vanuselt, mil neid enam ema kapuutsi ei panda, hakkavad nad kandma ühes tükis rõivast, mis koosneb pükstest, jakist, käpikutest, kapuutsist ja saabastest. See funktsionaalne riideese hoiab lapse hästi soojas, kuna jakiosa ei saa tegemiste käigus ülespoole kerkida ja lapse nahka külmas paljastada.
Inuitid kasutavad kuivatatud rohtu ja sammalt niiskuse imamiseks, pannes seda suka sisse. Samuti kasutatakse seda laste mähkmena ema suure kapuutsi sees.
Kevadel ja suvel kantakse vaid ühte kihti rõivaid. Kergemad rõivad on õmmeldud hülgenahast, mis on kergekaaluline ja veekindel.
Inuitid kaunistavad end luust, vasest, kivist jms valmistatud kõrvarõngaste, kaelakeede ja käevõrudega. Naised kannavad kaunistusi – ripatseid, helmeid jms - ka juustes. Inuitide rõivaaksessuaarid on funktsionaalsed, dekoratiivsed ja sümboolsed. Oluline ja mitmekülgne aksessuaar on nahast vöö. Paljud inuitid kinnitavad oma jakkide alumise ääre külge luust ripatsid, mis on koos piisavalt rasked, et nahka sirgena hoida. Jakkide külge kinnitatakse ka amulette, mis neid kaitsevad ja jahil aitavad. Oluline aksessuaar on inuitidel põhjapõdra sarvedest või luudest tehtud kaitseprillid. Need kaitsevad silmi lumepimeduse eest, mis võib tekkida lumelt peegelduva tugeva päikesekiirguse tõttu. Prillide tegemisel torgatakse kahe silma jaoks materjalisse väikesed pilud, mille kaudu valgus saab siseneda. Prillid on tihedalt näo vastas, et üleliigne ja silmikahjustav valgus ei saaks mujalt siseneda. Kitsas pilu muudab nägemise ka teravamaks.
Inuitid kaunistavad end luust, vasest, kivist jms valmistatud kõrvarõngaste, kaelakeede ja käevõrudega. Naised kannavad kaunistusi – ripatseid, helmeid jms - ka juustes. Inuitide rõivaaksessuaarid on funktsionaalsed, dekoratiivsed ja sümboolsed. Oluline ja mitmekülgne aksessuaar on nahast vöö. Paljud inuitid kinnitavad oma jakkide alumise ääre külge luust ripatsid, mis on koos piisavalt rasked, et nahka sirgena hoida. Jakkide külge kinnitatakse ka amulette, mis neid kaitsevad ja jahil aitavad. Oluline aksessuaar on inuitidel põhjapõdra sarvedest või luudest tehtud kaitseprillid. Need kaitsevad silmi lumepimeduse eest, mis võib tekkida lumelt peegelduva tugeva päikesekiirguse tõttu. Prillide tegemisel torgatakse kahe silma jaoks materjalisse väikesed pilud, mille kaudu valgus saab siseneda. Prillid on tihedalt näo vastas, et üleliigne ja silmikahjustav valgus ei saaks mujalt siseneda. Kitsas pilu muudab nägemise ka teravamaks.